Qimmeq pillugu suliniummut nutaarsiassat
Ilisimatusarneq amerlanertigut pisariusarpoq - qimmip qimuttup oqaluttuarisaanera, kulturia piginnaasaalu pillugit misissuineq aamma imaannaasimanngilaq
Morten Meldgaard Ilisimatusarfimmeersoq oqaluttuarpoq:
”Qimmeq pillugu suliniut ukiut qulingiluat matuma siorna aallartipparput. Paasisavut siulliit nutaanik apeqqutissaqalissutigaavut, taakkulu misissuivigineruavut. Maanna paasisavut kingulliit atuagassiami silarsuarmi pingaaruteqarnerpaat ilaanni SCIENCE-imi saqqummiunneqassapput, qimmip qimuttup Kalaallit Nunaannut pinera, aamma avannaani, kitaani Tunumilu qimmit assigiinngissutaat kiisalu qimmip qimuttup Tunup Avannaarsuaneersup, immaqa qimmit allanit Kalaallit Nunaannut peqqaartup, nungunnera allaatigineqassallutik.”
Qimmit qimuttut Tunup Avannaarsuaneersut nungoreersut
Ukiuni 700-ni Tunup Avannaarsuani qimuttunik immikkut ittunik qimmeqarsimavoq. Taakku inutik Canadameersut peqatigalugit Kalaallit Nunaata avannaatungaatigoorlutik nunatsinnut pisimapput. Qimmit taakku immikkut ittuupput, qimminit allanit immikkoorsimallutik, maannalu piniartut 1850-ip miss. tungaanut issittup avannaarsuani inuusut peerussimanerattut peerutereerput.
Tamakku Qimmeq pillugu suliniummi ilisimatusartut Ilisimatusarfimmeersut Nunattalu Katersugaasivianeersut Allagaateqarfianeersullu paasineqaqqammerput, Københavns Universitet aamma National Institutes of Health suleqatigalugit. Paasisat nutaat silarsuarmi atuagassiat ataqqisaanerpaartaanni ”Science”-imi maanna saqqummersinneqarput.
Paasisanittaaq erserpoq ukiut hundredellit arlallit ingerlaneranni Kitaani, Tunumi Avanersuarmilu qimmit assigiinngitsut ima immikkoortigisimasut tamarmik immikkut kingornussisaatimikkut immikkuullarissuseqalersimallutik. Tamanna nunap immikkoortuisa Kitaamiusut, Tunumiusut Inuktullu ullumikkut oqaaseqarfiulersimanerannut naapertuulluarpoq. Soqutiginarpoq nunap immikkoortuini pingasuni taakkunani qimmit qimuttut ullumikkut kingornussisaatimikkut immikkuullarissusertik attassimammassuk, tassami inuit ilarpassuisa qimmit isikkuinit piginnaasaannillu tamanna takusinnaasaramikku. Tamannalu eqqarsalersitsivoq qimmit qimuttut assigiinngitsut pingasut taakkua atatiinnarneqartikkumallugit qanoq periaaseqarusuttoqarnersoq.
Allaaserisamik Science-imi saqqummersinneqartumik ilungersuussilluartoq tassaavoq Qimmeq pillugu suliniuteqaqataasoq, Tatiana Feuerborn, taannalu ilaatigut ima oqaluttuarpoq:
”Ukiut tusindit matuma siorna – ukiup 1000-ip missaani – inuit Canadameersut Avannaarsuaneersullu qimminut Tunup Avannaarsuaneersunut qimminullu ullumikkut Nunatta Kitaaniittunut Tunullu Kujataaniittunut nagguiusunik qimmeqarput. Ukiut hundredellit tamatuma kingorna – 1200-kkunni – Canadamiit Avannaarsuaniillu Nunatta Kitaanut pipput. Qimminit Tunup Avannaarsuaneersunit takuneqarsinnaavoq taakku inutillu siornatigut isummiunneqartunit siusinnerusukkut Kalaallit Nunaannut pisimasut”.
Issittumi qimmit qimuttut nagguiat
Issittumi qimmit, soorlu Siberian Husky, Alaskan Malamute, Samoyed, Canadami naggueqatitta qimmii nunatsinnilu qimmit qimuttut, tamarmik Siberiameersumik naggueqarput immaqa ukiut 9000-it matuma siornali Siberiami issittumut naleqqussarsimasunik. Aamma nalunngilarput nunatsinni qimmip qimuttup nagguia ukiut 4000-ingajaat matuma siornali Alaskami pioreersoq. Taamatuttaaq Alaskami nunaqarfiusimasumi qimmermik qimuttumik ukiunik 3.700-nik pisoqaatigisumik nassaartoqarsimavoq kingornussisaatimigut nunatsinni qimminut qimuttunut assingusorujussuarmik. Taamaalilluta kalaallit qimmiannik qimuttumik silarsuarmi qimmini pisoqaanersaasorinninnerput (Guiness Book of Records) tunngavilersorluarsinnaalerparput.
Qimmeq amaqqumik naggueqarpoq, taakkulu marluk suli akulerutsinneqarsinnaapput kinguneqarluartumillu kinguaassiortinneqarsinnaallutik, qimmilli ilaannaat taamanimiilli amaqqunut akulerutsinneqarsimapput. Kingornussisaataasigut takusinnaavarput issittumi qimmit amaqqunut akulerunneqarsimasut akulikinnerusartut taamaattumillu Europami Afrikamilu qimmininngarnit kingornussisaatimikkut amaruussuteqarnerusarlutik.
Manumina Lund Jensen ima nassuiaavoq: ”Ilisimasallit Avanersuarmeersut oqaluttuarput qimmit qimuttut arnavissat ilaannikkut amaqqunut akuleruttarsimasut. Umingmâp Nunaani (Ellesmere Islandimi) nannunniarnerit umimmanniarnerillu nalaanni qimmeq arnaviaq nuliusoq amaroqarfimmut pitullugu qimanneqarpoq sapaatip-akunnerata missaanut nerisassaqartillugu. Amaqqumit angutivissamit orninneqarpat amaqqup qimmeq nuliuffigisinnaavaa piaqqisussanngortillugu. Amaqqumilli arnaviamit orninneqarpat qimmeq arnaviaq saassunneqassaaq nerineqassallunilu.”
Ukiuni kingulliunerusuni amaqqut qimmillu akuleruttarsimanerat nalunngikkaluaripput kalaallit qimmiisa qimuttut kingornussisaataasigut amaruussuseqarnerannik suli nassaanngilagut. Tamatumunnga nassuiaataasinnaavoq qimmit amaqqunit nuliuffigineqarsimasut qimuttussaqqinngitsunik piaqqiortarsimanerat taamaattumillu toqujaarnerusarlutik piaqqiorluanngitsoortarlutillu. Nassuiaataasinnaasoq alla tassaavoq qimminik naammattunik suli misissuisimannginnerput.
Kinguaassiortitsineq akulerutsitsinerlu
Kalaallit qimmii qimuttut 15.000-it qimminik ikittunnguanik ukiut 700-t matuma siorna nunatsinnut pisunik naggueqaraluarlutik ullumikkut kingornussisaataatiminnut atatillugu peqqissuupput. Qimmilli ikiliartornerisa kinguneranik qanga nalitsinnilu akulerutsitsinani kinguaassiortitsisoqalertarneranut takussutissaqarpoq. Pisakinnerup kinguneratut nerukkaatissaaleqisarneq qimmillu nappaalasarnerat pissutaanerpaasunut ilaapput. Tamatumunnga atatillugu maluginiarnarpoq Tunup Avannaarsuani qimmit qimuttut nungoreersut nunasiaateqarneq sioqqullugu nunatta kitaani Tunumilu qimmininngarnit allanut akulerutsinnagit kinguaassiortitaanerusimammata. Qularnanngilaq issittup avannaarsuaniinneq imaannaasimanngitsoq.
Kalaallit qimmiisa Europami qimminit naggueqarnerannut takussutissat ikittuinnaapput. Tamannalu immaqa eqqumiiginarsinnaavoq ukiuni 400-ni kingullerni nunatta kitaani Europameersunik qimmeqarsimanera eqqarsaatigigaanni. Tamatumunnga nassuiaataasinnaasoq tassaavoq amaqqunik akusat pisimanerattut qimmit qimuttut qimminik Europameersunik akusat qimuttussaqqinngitsunik piaqqiortarsimanerat taamaattumillu toqujaarnerusarlutik piaqqiorluanngitsoortarlutillu. Pissutsilli qanorluunniit issimagaluarpata inatsisitigut nunatsinnilu eqqumaffiginnittoqarluarneratigut qimmimik immikkorluinnaq ittumik tamatuminnga illersuineq kinguneqarluarsimavoq.
Nunatsinni qimmit labradorit
Qimmeq pillugu suliniuteqarnitsinni aamma atisatoqqanik amernik qimuttunik qimmeqarfinneersuunngitsunik misissuivugut. Amermik qernertunik naatsunillu meqqulimmik Nuummi atisarineqarsimasumik 1882-imeersutut pisoqaassusilerneqarsimasumik misissukkanit Maniitsumilu ”qimmip labradorip kingulliup” 1958-imi misissorneqarneranit takuneqarsinnaavoq taakku qimmip labradorip amerigai. Tamanna sinerissami sumiiffinni arlalinni labradorinik qimmeqartoqartarsimaneranut naapertuuppoq, ilaatigut taakkua amii kalaallisuuliornermi atugassaqqissuullutillu kusanarmata. Naluarput qimmit labradorit taakku arfanniat nalaanneersuunersut imaluunniit nunasisut kingulliit nalaanni aatsaat eqqunneqarsimanersut.
Qimmeq pillugu ilisimatusarnerup atorfissaa
”Kalaallit qimmiata inuiannut kalaallinut ukiuni 1000-ini qanittumik ataqatigiissimanerat alutornaqaaq,” Anders Johannes Hansen Qimmeq pillugu suliniuteqaqataasoq oqaluttuarpoq. ”Ilaatigut misissuivigaarput qimmeq qimuttoq kingornussisaatimigut ukiuni hundredelinni qanoq allanngoriartorsimanersoq, qimmillu qimuttut assigiinngitsut kingornussisaataanni assigiinngiiaartuni ilisarnaatit assigiinngitsut suussusersisimavavut. Ilisarnaatini ilaatigut takuneqarsinnaasimapput piffissat ilaat kaaffiullutillu nappaalaffiusimasut, nunamilu tamaani qimmit qimuttut ikileriarsimasut.”
Andersip ilisimatusarnermi paasisat qimmip qimuttup inuisalu iluaqutissaannut atorneqarsinnaanissaat pingaartippaa. Assersuutigalugu Tunumi qimminik qimuttunik ikinnerusunik kinguneqarluanngitsumik kinguaassiortitsisoqarnissaa qanoq pinaveersaartinneqarsinnaava: “Ukiuni qulikkuutaani kingullerni qimmit ikileriarujussuaraluartut taakkuninnga kinguaassiortitsisarneq qujanartumik kinguneqarluarpasittarpoq, tamatumali eqqumaffiginissaa pisariaqalissappallu iliuuseqarfiginissaanut piareersimanissaq silatusaarnerussaaq,” Anders Johannes Hansen oqarpoq.
Attavissat
Tatiana R. Feuerborn, ph.d. (tatianafeuerborn@palaeome.org)
Anders J. Hansen, professori (ajhansen@sund.ku.dk)
Manumina Lund Jensen, ph.d.-nngorniaq (maln@uni.gl)
Morten Meldgaard, professor (mome@uni.gl)