Ph.d. projekti
Misissuinermi siunertaq
Ph.d.-nngorniutigalugu suliamik ingerlatsisuuvoq, ph.d.-mut ilinniartoq Christine Ingemann, Ilisimatusarfik, Nuuk, aamma Syddansk Universitet, København. Misissuinermi siunertarineqarpoq MANU angajoqqaanit aamma suliamik ilinniagalinnit qanoq misigineqarlunilu atorneqarnersoq nassuiassallugu. Kalaallit Nunaanni suliamik ilinniagalinnik aamma angajoqqaanik 2020-p ingerlanerani apersuivunga, suleqatiga Else Jensen peqatigalugu. MANU pillugu angajoqqaat misilittakkaminnik aamma angajoqqaajuneq pillugu isummersuutiminnik avitseqatigivaatigut. Suliamik ilinniagalinnik (ass. ernisussiortunik aamma meeraaqqerisutnik) oqaloqateqarnermi MANU-p aalajangersimasumik ingerlanneqartartutut ingerlannissaanut aamma angajoqqaanut tamanut anngunnissaanut nakooqqutit aamma unammilligassat paasisaqarfigaavut. Paasissutissat taakku piffissap ingerlanerani MANU-p ineriartorteqqinneqarneranut iluaqutaassaapput, aamma Kalaallit Nunaanni assingusumik suliaqarnernut misilittakkatigut tapertaassallutik.
Peqataasunut qujassut
Ilisimatusaatigalugu suliamut matumunnga peqataasut tapersersuillu matumuuna qutsavigerujussuarpakka. Peqataasut MANU pillugu isummersuutaat aamma misilittagaat misissuinermut pingaarutilimmik tapertaapput, taakku peqataanngitsuuppata misissuineq naammassineqarsinnaassanngikkaluarpoq.
Missuinermi inerniliussat malinnaaffigikkit
Ilisimatusaatigalugu suliannit inerniliussat tamanut saqqummiunneqarnissaminnut piareeraangata ilisimatusartutut quppernera manna atorlugu saqqummiuttassavakka, imaluunnit nutaarsiassatut allakkiannik pissarsisarusullutit toqqarsinnaavat, e-mailimut uunga chin@sdu.dk nalunaarnikkut.
Februaari 2021 - Ilisimatusaatigalugu suliaq pillugu ilisimatitsissut
Paasissutissanik katersuinera 2020-p naanerani naammassivara, maannalu paasissutissat taakku misissoqqissaarlugit aallartillugit. Tassa imaappoq, apersuinerit tamaasa atuaqqissaarpakka, paasissutissallu ataqatigiinneri aamma atuagassiat suliamut attuumassutillit tunngavigalugit immikkoortiterlugit. Taama sulineq sivisuumik ingerlasarpoq. Ilisimatusaatigalugu suliaq 2022-mi aggustip qaammataani naammassisussatut pilersaarutaanikuugaluarpoq, nuannersumilli nalaataqarnera, tassa naartunera pissutigalugu 2023-p upernaavani aatsaat naammassissallugu naatsorsuutigivara.
Naatsorsuutigivara piffissap qaninnerpaap ingerlanerani MANU pillugu ilisimatusaatigalugu suliamut inerniliussat siulliit ilissinnik avitseqatigiissutigisinnaanngussallugit, taakku tassaapput 2017-imi aamma 2018-imi apersuininnit takusannillu inerniliussat. Neriuppunga piareerpata atuaqataarusukkumaartutit.
Marsi 2021 - Ilisimatusaatigalugu suliaq pillugu ilisimatitsissut
Ilisimatusaatigalugu suliamut inerniliussat siulliit maannakkut avitseqatigiissutigisinnaannaalerpakka MANU pillugu, taakku tassaapput 2017-imi aamma 2018-imi apersuininnit takusannillu inerniliussat - uani atuarsinnaarvat.
Februaari 2022 - Ilisimatusaatigalugu suliaq pillugu paasissutissiineq
Ilisimatusaatigalugu suliaq 2021-mi uninngangaatsialaarsimavoq, ernininnik Inummik ernininnut atatillugu sulinngiffeqarnera pissutigalugu.
Tamaattorli susoqarpoq ..
Ilisimatusarninnut atatillugu ilaqutaarannguakka ilagalugit Norgep avannaani Tromsømiillungalu Karasjokimiissimavunga. Norgep, Sverigep, Finlandip aamma Norgep killeqarfianiittup Ruslandip avannarpasinnerusortaat Sápmimik taaguuteqarput. Sápmi nunatanut, saamit qangaaniilli nunagisarsimasaannut, tunngavoq.
Ilisimatuunik allanik suleqatissarsiornerup saniatigut ilaqutariit akornanni ataqatigiinnermut, angajoqqaajunermut aamma meeqqanik perorsaanermut tunngatillugu saamit kulturiat paasisaqarfiginiarsimavara, sammisat taakku ilisimatusaatigalugu sulianni ilaatigut sammigakkit. Taamaattumik nutaarsiassami matumani misigisimasama ilamininnguinik paasissutississavassi.
Saamit meeqqanik perorsaanermi naleqartitaat
Ilisimatuup saamiusup Asta Balto angerlarsimaffiani Karasjokimi uannut nuannaarutaangaartumik naapinnissaanut periarfissinneqarpunga. Asta Balto saamit naleqartitaannik, ilaatigut meeqqanik perorsaanikkut, ilaqutariuussutsip pingaarutaanik aamma saamit ileqqui malillugit perorsaanerup atuartitaanikkut atuutilersinneqarneranik ilisimatusarsimavoq.
Asta Baltop oqaloqatiginerani misigivara, naleqartitatigut aamma perorsaariaatsitigut oqaluttuarisasi eqqaanartoqartorujussuusut – Ilissi angajoqqaat, ilisimatusaatigalugu suliannut atatillugu suleqatigalu Else apersuinitsinni oqaluttuarisassinnut.
Astap nassuiaatigivaa, meeqqap nammineersinnaasunngornissaa perorsaanermi pingaarnertut anguniagaasartoq. Saamit meerartaminnik perorsaanerminni assoroortitsinissamut aamma naveersinissamut taarsiullugu ilikkagaqarnissamut pitsaasunik periarfissaqartitsinermikkut perorsaasarput. Toqqaannanngikkaluamik perorsaariaaseqarneq aporaattoqannginnissaa anguniarlugu atorneqarpoq, tamannalu ilaatigut meeqqat oqaluttuanik oqaluuttarnerisigut pisarpoq. Aamma oqaatigivaa, meeraq ataqqinartutut isigineqartartoq, aamma kanngunarsagaassanngitsoq. Naggataatigut ilanngullugu oqaatigivaa, perorsaanermi naleqartitatut tunngaviusoq tassaasoq, imminut pinngortitamilllu isumaginnissinnaanissaq.
Ilaqutariuussutsip pingaarutai Astap saqqummersitamini ilaatigut aamma allaaserivai, takusinnaavaralugu Kalaallit Nunaanni ilaqutariiussuseq pillugu Gitte Adler Reimerip nassuiaataanut assigiissuteqartut, ilaatigut ilaquttat ilisimasaqarfiginissaannut kiisalu atsiisarnerup pingaarutaannut tunngasut.
Saamit napparsimmaviat – Finnmarkssygehuset SANKS
SANKS meeqqanut, inuusuttunut aamma inersimasunut tarnikkut peqqissutsimik, aamma pinngitsuuisinnaajunnaarnermik misissuinissamik aamma katsorsaanissamik neqerooruteqarpoq. SANKS kiffartuussissutinik piginnaasaqarfiusunik nuna tamakkerlugu suliaqarfiuvoq, anguniagarlu tassaavoq inuiaqatigiit saamit tarnikkut peqqissutsimut aamma pinngitsuuisinnaajunnaarnermut tunngatillugu assigiimmik neqeroorfigineqarnissaannut tapertaanissaq. Tassa imaappoq, Norgemi, Sverigemi aamma Finlandimi inuiaqatigiit saamit oqaatsitik atorlugit, aamma kulturertik tunngavigalugu peqqinnissakkut kiffartuussissutinik atuisinnaasut.
Frøydis Nilsen (meeqqanut inuusuttunullu tarnimikkut napparsimasunut katsorsaavimmi aqutsisoq) aamma Laiti Tove Kirsti (ilaqutariinnut immikkoortortami aqutsisoq), inini suliffigisaminni takornariartitsisut naapisimaarlugit nuannivippoq. Assersuut ataaseq oqaluttuarsiara, aamma katsorsaanermi kulturikkut naleqquttuullunilu takutitsisuusoq, ilanngukkusuppara. Ilaqutariit katsorsartillutik aallartimmata inimi katsorsartiffiusumi issiaqatiginerini anaanaasoq oqalunneruvoq, ataataasorlu oqaaseqartinniaraluarlugu nipaqanngilluinnarluni. Kisiannili pinngortitamut angalaarnissartik, katsorsaanermut ilaasoq, kingusinnerusukkut pilersaarusiorlugu aallartikkamik ataataasoq sungiusimasaminiilerlunilu siuuttunngortoq malunnarluinnarpoq. Ilaqutariimmi angerlarsimaffimmi tuttuuteqarnermik ingerlataqarput, ataataasorlu pinngortitamiinnermik ilisimasaqarluarpoq. Assersuutip taassuma takutippaa, inimit katsorsaaffiusumit anillalluni, innuttaasup sungiusimallugulu toqqissisimaffigisaanik atuinissaq qanoq pingaaruteqartiginersoq.
Oktobari 2022 - Ilisimatusaatigalugu suliaq pillugu paasissutissiineq
Ernininnut atatillugu sulinngiffeqareerlunga 2022-mi januaarimi uteramali 2020-mi apersuinerni paasissutissat pissarsiakka suliaralugit ulapputigivakka.
Nutaarsiassami matumani MANU aamma angajoqqaajuneq pillugit angajoqqaat isiginninnerannik avitseqatigissavassi. Neriuppunga atuarusussagissi aammalu tassuuna immissinnut ilisarisinnaassasusi.
Tamatuma saniatigut ataatsimeersuarneq NUNAMED maani Nuummi oktobarip aallartinnerani ingerlanneqartoq peqataaffigivara. Angajoqqaat isiginninnerat ataatsimeersuarnerup ingerlanerani marloriarlunga oqaluttuaralugillu plakatinngorlugit saqqummiuppakka.
Neriuppunga MANU-mik suliaqarneq pillugu suliassaqarfimmi suliallit isummersuutaasa saqqummiunnissaat qanittukkut piareersinnaassallugu.
Ilisimatusaatigalugu suliniummi matumani peqataasusi tapertaasusilu aammaarlunga qutsavigaassi!
Nutaarsiassanik pissarsisarunnaarumallutit qaqugukkulluunniit uunga allassinnaavutit chin@sdu.dk.
Aningaasaliinikut tassaapput: